Seadusega sätestatakse, et kooli ja lasteasutuse õppekeel on eesti keel.

Seaduse järgi lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid.

Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.

Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Õppeasutuste juhid peavad seaduse järgi eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 2024. aasta 1. augustist. Kui vastavalt ülemineku ajakavale toimub õpe eesti keeles, peab õpetaja eesti keelt valdama C1-tasemel.

Eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks peab selle kohustusega klassides ja rühmades alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda üheks aastaks erandi. Seadus näeb ette võimaluse kasutada peale eesti õppekeele või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes. Klassides, kus eesti õppekeele kohustust veel ei ole, võib hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel õppekeeleks olla muu keel.

Seadusega sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) (722 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 62 ja vastu 16 riigikogu liiget. EKRE fraktsioon toetas eelnõu vastuvõtmist ning Keskerakond hääletas vastu.

Helme: ühe terava vaidluse saab selja taha jätta

Seaduse järgi lähevad eestikeelsele õppele ülelasteaiad ning algklassid õppeaastal 2024/2025. Edasi toimub üleminek järk-järgult, kuni õppeaastaks 2032/2033 peab olema eestikeelsele õppele üle läinud viimane ehk 12. klass.

"Eestis peab olema ainult eestikeelne haridusruum ja siis on ka eestiikeelne inforuum. Nii et eestikeelse hariduse küsimus on tegelikult küsimus meie julgeolekust," ütles haridusminister Tõnis Lukas (Isamaa).

Reformierakonna fraktsiooni liige, endine haridusminister Liina Kersna ütles, et eestikeelne haridus annab kõikidele noortele võrdsed võimalused.

"Venekeelsete koolide noored on käinud üheksa aastat Eesti vabariigis koolis ja vaid üks kolmandik nendest osades piirkondades oskab riigikeelt elementaarsel tasemel. Selle tõttu need noored ei saa jätkata oma haridusteed nii nagu nad tõenäoliselt sooviksid," rääkis Kersna.

Sotsiaaldemokraat Jaak Juske ütles, et probleemiks võib saada õpetajate puudus.

"See eeldab konkreetset tegevuskava, konkreetset eelarvet ja rahastamist. Me peame jätkama õpetajate palgatõusuga," ütles Juske.

Keskerakondlase Anastassia Kovalenko-Kõlvarti hinnangul paneb õpetajate puudus löögi alla kogu haridussüsteemi. Vene koolid võivad hakata tema sõnul eesti koolidest õpetajaid üle meelitama.

"Umbes 2300 õpetajat ei vasta juba täna keelekvalifikatsiooni nõuetele ja kui toimub see üleminek, siis see number kasvab veel rohkem. Siis ei vasta juba keelekvalifikatsiooni nõuetele 3455 õpetajat, sest kõigile tuleb C1 nõue," kommenteeris ta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helme sõnul on positiivne see, et seadusega on fikseeritud, et Eesti lähebki eestikeelsele haridusele üle. Samas ei pea ta tähtaegu realistlikuks.

"Ma arvan, et me saame enda selja taha jätta ühe väga pika ja küllalt terava vaidluse Eestis ja siitmaalt edasi nüüd on küsimus selles, kuidas teda ellu hakatakse viima. Ma ei näe ühtegi poliitilist jõudu ega tellimust, et seda tagasi hakata pöörama," ütles ta.